Me käisime Narvas

Istun puupüsti täis rongis ja vaatan kella.

Kaks tundi veel… Silm vajub iseenesest kinni ja kodutöö ei edene kuigi ladusalt, ent minu unistus kuumast vannist ja seejärel pehmesse hotellivoodisse koomaunne langeda saab peatselt pühitud kui Susanna kirjutab, et meid on kontserdile kutsutud. Minu unisus kaob sama kiirelt kui tuli– hilisõhtune Narva tervitab täies hiilguses ning kui vahetult enne kümmet RoRosse jõuame ja seal möll lahti läheb pole unest enam juttugi! Narva kõige kuumem bänd Ye kütab minema igasuguse magamissoovi. Ent järgmise päeva kohustused ning haruldane vannivõimalus kripeldavad ikkagist kuklas. Kaheteist paiku tellime boldi ning pool kaks magavad kõik nagu notid.

Hommikul kohustuslikud kolm tassi ergutuskohvi sisse laksatud, läheb sõit lahti– Viskame Maria Objekti ja lähme Susannaga ise poodi pruukosti järele. Õnneks oleme ajaga üsna graafikus ning peatselt saabuvad ka esimesed osalejad. Kokku saab meid tervelt neliteist! Päev algab inimmasina kokku- ja lahti muukimisega ning Narva elanikkonna kaardistamisega. Noored kohalikud kes meid selle juures juhendavad on oodatust aktiivsemad, igaüks lööb kaasa ja peagi on põrand kaetud värviliste paberilipakatega iseloomustamaks eri kategooria inimesi– millised on Narva Babuškad? Selgub, et neile meeldib bussiga sõita. Millised on narva noored? Väga tegusad, tähelepanelikud ja särasilmsed, ütleksin peale seda hommikupoolikut. Järgneb põnev mäng, kus asetame inimesed sotsiaalse heaolu skaalale, arutelust on palju kõrva taha panna– nii seda, kellel oleks vaja tuge kui ka seda, kes Narvas hästi elab. Ent selleks, et meel liiga nukraks ei läheks kõikidest probleemidest rääkides lõpetame päeva koopiski suurelt unistades– milline võiks Narva olla aastal 2030, ja seda mitte ainult jutustades vaid nagu loomingulised inimesed ikka, joonistades. Meie ees avanevas maailmas tahaks isegi elada- jätkusuutlik energia, päikesepaneelid ja elektriautod. Igale poole saab vabalt ka jalgrattaga, sest rattateed lähevad läbi terve Narva. Narvas on nii vee- kui lõbustuspark, muidu näotute paneelmajade katustel asuvatest linnaaedades on võimalik saada kõikvõimalikke aiasaadusi. Tänavakunst on maalinud seinad rõõmsateks ning hästi tunnevad ennast nii noored pered, kes on just Narva kolinud kui ka igipõlised Narvakad. Selliste heade emotsioonidega lõpeb meie hommikupoolik ning tuleb taas võtta ette pikk sõit tagasi koju Tallinnasse, ent sellest päevast piisas, et juba tagasi Narva tahta, seega jään meie taaskohtumist põnevusega ootama!

25.10.2020