Vabatahtliku blogi – Diana esimesed nädalad

Tere, armsad lugejad! Minu nimi on Diana ja hetkel on käimas minu siseriikliku vabatahtliku teenistuse kolmas nädal. Kui teile tundus just, et saite minu esimesest lausest vaid osaliselt aru, siis sellest pole midagi. Ma kohe selgitan 🙂

Mis on siseriiklik vabatahtlik teenistus?

Kindlasti olete kuulnud või isegi kokku puutunud Euroopa Vabatahtliku Teenistuse (EVT) / European Voluntary Service (EVS) projektiga. EVT eesmärgiks oli kasvatada noorte eurooplaste teadlikkust sotsiaalsetest murekohtadest Euroopas ja pakkuda võimalust vabatahtlikuks tööks välismaal mõne kohaliku organisatsiooni juures. EVS oli terminina kasutusel kuni 2017. aastani, selle ajani oli vabatahtlik teenistus osa Erasmus+ programmist. 2018 tuli kasutusele termin vabatahtlik teenistus (volunteering activity).

Nüüd pakub sarnast võimalust noortele (vanuses 18-30a) uus programm Euroopa Solidaarsuskorpuse näol. Selle raames on võimalus osaleda järgnevates tegevustes: vabatahtlik tegevus, praktika, töö ja kohalikud solidaarsusprojektid. Suurim erinevus nende programmide muutumistega on olnud võimalus vabatahtlikuks tööks oma koduriigis, ilma välismaale reisimata, mis ei olnud enne eelnevate projektide raames võimalik. Rohkem infot Solidaarsuskorpuse kohta leiad siit

Just Euroopa Solidaarsuskorpuse partnerlusprojekti “Unified Actions” raames pakub Continuous Action Eesti-siseseid vabatahtliku töö tegemise võimalusi. Nagu ka välismaised projektid, on riigisisesed teenistused lepinguga fikseeritud ja kindlas ajavahemikus. Minu leping kestab esialgu kaks kuud, 8. märtsist kuni 5. maini. Siseriiklikus teenistuses osalejale ei maksta töötasu ega kaeta elamiskulusid, kuigi tulevikus on lootust rohkematele hüvedele. Praegu veel tasutakse igapäevaste kulude katteks vaid vähesel määral kompensatsiooni, mis pole kuidagi võrreldav ametlikult töötamise eest saadava palgaga. 

 Kuidas ma siia sattusin? 

Kui ma päris aus olen, siis ma ise ka ei mäleta, kes või millises Facebooki grupis infot “Unified Actions” projekti kohta jagas. Mäletan vaid seda, et mulle jäid silma märksõnad nagu “integratsioon”, “rahuharidus”, “sotsiaalsed projektid”. Kuna kultuuridevahelise suhtlemise teemad ja lõimumisega seotud küsimused on mulle alati südamelähedased olnud, panin pikalt mõtlemata oma nime kirja. Alguses tundus asi küll veidi kahtlane, sest PACE on alles noor MTÜ ja kodulehel polnud väga palju infot, millest kinni haarata ning Continuous Action koduleht tundus justkui eelmisest kümnendist. Seda enam, et Google otsingu esimesel lehel ei olnud ka eriti palju infot märksõna “siseriiklik teenistus” kohta. 

Sellegipoolest helistas mulle paari päeva pärast Annli Continuous Actionist ja kutsus mind zoomi kohtumisele PACE esindajatega. Juba meie esimesel kohtumisel Susanna ja Mariaga tundus mulle, et oleme ühel lainepikkusel ja kanname samu väärtusi, vähemalt lõimumist puudutavates küsimustes. Ilmselt tänu nende energiale ja entusiasmile oligi ma nõus võtma vastu selle minu jaoks uut laadi väljakutse – olla täiskohaga vabatahtlik 🙂 

Täpsemalt oma tegemistest vabatahtlikuna kirjutan juba järgmises postituses. 

Stay tuned! 

26. märts 2021